uus
TUNNUSTUS:
Eesti Lastekirjanduse Keskuse Kuu raamat
Kirjutas Jana Maasik
Kunstnik ja kujundaja Urmas Viik
Toimetas Signe Kure
Kirjastas Päike ja Pilv
224 lk, pehme köide
Toetas Eesti Kultuurkapital
✓ Raamat on kirjutatud minavormis ja kasutatud on noorte keelt.
✓Henk ja ta sõbrad võib tinglikult lugeda selliste subkultuuride fännideks nagu skate/street culture. Nad kõik kuulavad tavaliselt hiphopmuusikat, üks neist teeb grafitikunst ja nad kõik on rularambil tegijad.
✓ Raamatu tekst on lakooniline ja tegemist on realistliku looga.
✓ Tegevus toimub lühikese aja jooksul. Juba alguses saab selgeks, et Henk on väljapääsmatus olukorras, ning lõpu lähenemine on kogu aeg tajutav.
MINAVRMIS TUTVUSTUS TAGAKAANELT:
Õpetajatele, vanematele ja igasugu ametnikele olen ma Hendrik. Sõbrad kutsuvad mind Henkiks. Olen neliteist aastat vana ja mulle meeldib Alfredi aed. Kausis rulatrikke meeldib mulle ka teha. Üks ametnik ütles, et ma ei saa elada nagu hulkuv koer, kellele juhuslikud möödakäijad palakese süüa viskavad. Ta pani oma lausega puusse, sest tegelikult ei visata hulkuvatele koertele palakesi, helistatakse hoopis koerapüüdjatele, ja mind aitasid sõbrad, mitte möödakäijad.
VALIKUD JA OTSUSED / AVALIK JA VARJATUD
Henk on olenemata oma noorest east teinud juba mitu olulist otsust. Mingis mõttes ongi see raamat valikutest ja otsustest. Valikutset ja otsustest ka selles võtmes, millist osa oma elust otsustab üks keerulisest perekonnast poiss hoida nähtaval ja millist varjata.
ÜKS LÕIK
Rula lendab maha. Tõukan. Hingamine muutub. Ja siis on ainult ramp, minu kulunud laud ja mina. Igas liigutuses kaalutlev, lihasmälu sadade kukkumiste poolt treenitud, piiripealselt riskeeriv, nagu alati siis, kui mul kõik üle pea kasvab. Teen oma parimaid trikke. Teen „Henki seeria“ ja veel ühe seeria, millele ma pole nime pannud. Kõik tuleb hämmastavalt hästi välja. Kuulen poiste heakskiitu ja tean, et Iti vaatab mind. Ütlen endale, et mul on täiesti suva. Vahtigu, palju kulub!
teised kirjutavad
Tempokas tegevustik sobib kärsitule lugejale
Sümpaatne on teose ülesehitus, mis ei alga peategelase ega tema elukäigu pika ja lohiseva kirjeldusega, vaid asetab lugeja kohe tempoka tegevustiku keskele. Asjaoludest, mis süžee seisukohast olulised, antakse sobivas kohas sujuvalt teada. Selline napp jutustamisviis sobib kokku peategelase natuuriga – räägitakse ju lugu endassetõmbunud teismelise poisi perspektiivist, kes end ülemäära avama ei kipu. Viieteistkümneks peatükiks jagatud loole tuleb kasuks ka põhisündmustiku kokkusurumine kahte nädalasse – 16. maist 29. maini;
Lootust ja lohutust pakub järgnev ajahüpe 20. juunisse. Ebaolulise hülgamine toob selgemalt esile teose peamise mõtte: kui olulised on sõbrad, hobid ja kool, aga ka ümbritsev hooliv kogukond, et kasvada saaks põlvkond, kust kedagi ei peaks maha kandma selle pärast, millistest oludest ta pärineb. Rularambist, millest jutustus algab, kujuneb teose jooksul mõjus kujund. Elu ei kulge sirgjooneliselt või ainult ülesmäge. Julgustavalt mõjub, et isegi kõige sügavamal Kausis olles on võimalik sealt uuesti äärele tõusta, eriti kui kõrval on hoolivad inimesed.
Jaanika Palm
https://elk.ee/blog/2026/04/21/aprill-2026-jana-maasik-minuga-on-hasti/
*
Tegemist on raamatuga, mis suunatud eelkõige noorele lugejale. Olen ise küll tunduvalt vanem, aga juba esimesest leheküljest alates tulid meelde enda tiineka aastad ja teemad ning äratundmisrõõmu oli üsna palju. Ma märkasin ühel hetkel, et ma vahetan lugemise ajal kogu aeg seda perspektiivi (ilmselt siis alateadlikult vms) ja püüan aru saada, kuidas loeks seda raamatut 15-aastane vs praegune mina.
Mulle meeldis, et autor on kasutanud noortepärast slängi ja ausalt öeldes ma tegelikult paralleelselt googeldasin mitmel korral erinevaid rulatrikke jms. Raamat on mõnusas keeles, st lihtne ja ladus lugeda ning tahaks arvata, et ka püsimatud ja kiirelt asjadest tüdinevad noored võiksid siiski selle lugemisega kenasti hakkama saada.
Maarian
maarian.loeb • Bookstagram https://www.instagram.com/maarian.loeb/
*
Imetlen raamatu kaanepilti ja kujundust. Midagi pilkupüüdvamat oleks noorele lugejale päris keeruline välja mõelda! Sama arvavad mu viiendikud ja kuuendikud. Nende lugemisvalik sageli raamatu välimusest algabki... Sümpaatne Henk puges kohe raamatu alguses mu hinge. Meeldisid poisi meelekindlus, väärikus, tublidus ja eriti see, et tema puhul passib ütlus "see käbi kukkus kännust kaugele". Oma vanuse kohta küpse loomuga Henki reaalsetena näivad mõtted ja tegutsemine panid kaasa elama.
Noortepäraselt leiab siit rulatermineid ja slängi, mis asjahuvilistele kindlasti tuttavad. Üldse on lugu ajatu sügavuse juures igati kaasaegne ja kergesti kujuteldav. Muidugi kohtuvad stiilselt ning nauditavalt raamatu sisu ja kujundus! Kiidan ja soovitan neilegi, kel teismeiga selja taha jäänud!
Pille Piho
Õpetaja ja raamatusõber
https://pilleraamatujakassiga.blogspot.com/2026/03/jana-maasik-minuga-on-hasti.html
